Se under for stillingsutlysning på norsk
Sámediggi lea nationála álbmotválljen orgána sápmelaččaide Norggas. Sámediggi bargá politihka ja hálddahusa bokte vai sápmelaččat besset sihkkarastit ja ovdánahttit gielaset, kultuvrraset ja servodateallima. Sámedikki bargin lea dus vejolašvuohta doalvut Sámedikki min višuvnna guvlui Ovttas nannet Sámi.
 
Vuosttaškonsuleanta - Ráđđeaddi
Virggi birra
Sámedikkis lea rahpasan virgi vuosttaškonsuleantan/ráđđeaddin Sámedikki ekonomiijastivrenossodagas. Danne mii ohcat áŋgiris olbmo geas lea miella bargat almmolaš háhkamiiguin, šiehtadushálddašemiin ja ekonomiijahálddašemiin muđui. Sekšuvdna lea oassi Sámedikki hálddahusossodagas. Sekšuvnnas leat 6 bargi, oktan jođiheddjiin, ja kultuvra man mihtilmasvuohta lea oahppankultuvra ja oadjebas bargobiras. Virggis lea váldoovddasvástádus almmolaš háhkamiin ja šiehtadushálddašeamis. Dát mearkkaša earret eará nannet, viidáset ovdánahttit ja beavttálmahttit siskkáldas dárkkistanvuogádaga ovddasvástádussurggiin. Dasa gullá maiddái ovddidit buriid rutiinnaid, raporteren- ja dárkkistanvuogádagaid. Dasa lassin lea sus gii virgáduvvo maiddái ovddasvástádus eará bargguin sekšuvnnas. 
 
Don fertet liikot bargat olbmuiguin danne go stuorra oassi barggus lea gaskkustit dieđuid, bagadallat ja oahpahit doaimmahusas.
 
Virgái gullet eanas barggut mat gusket ekonomiijii ja almmolaš háhkamii, ja don sáhtát leat aiddo geargan ekonomiija ja hálddašeami bachelorgrádain dahje sullasaččain. Jus dus lea oahppu eará guoskevaš surggiin, de soaittát heivet bures ohccin virgái.
Sámedikkis leat olu kántorbáikkit maid gaskkas sáhtát válljet, ja don sáhtát bargat kántorbáikkis gos leat guoros kántorlanjat. Juste dál leat mis guoros kántorlanjat Kárášjogas, Guovdageainnus, Vuonnabađas, Aarbortes, Skániin, Snoasas, Romssas ja Ájluovttas.
Sámedikki bargit fertejit rehkenastit veahá mátkkoštit.
 
Barggut
Almmolaš háhkamat • Oahpahit  
• Diehtojuohkin ja bagadallan 
• Rutiinnat
• Ráhkadit strategiijaid almmolaš háhkamii

 
Šiehtadushálddašeapmi • Bajilgovva buot šiehtadusain 
• Ráhkadit rutiinnaid 
• Šiehtadushálddašeapmi 

 
Eará barggut: • Ekonomiijahálddašeapmi obbalaččat 
• Veahkehit eará bargguiguin mat gullet ekonomiijii 
• Ráđđeaddin ja áššemeannudeapmi fágasuorggis 
• Leat mielde ovdánahttit iežas fágasuorggi 
• Veahkehit jahkeloahpahanbargguin 

  
Du bargobeaivi hábmejuvvo dárbbu mielde ja du máhtu mielde. Sáhtát rehkenastit ahte virggi ja juhkosa barggut rivdet Sámedikki dárbbu mielde. 
 
Gelbbolašvuohta
Du fertet:  • Leat váldán ekonomiija ja hálddašeami dahje HR/HRM bachelorgráda. Eará guoskevaš fágasuorggit sáhttet árvvoštallot. 
• Čálalaččat ja njálmmálaččat máhttit ovdanbuktit dárogillii
• Dovdat digitála neavvuid dego Microsoft   
• Dovdat sámi servodatdilliid 

 
Lea ovdamunni jus: • Don dovddat almmolaš háhkama láhkaásahusa ja eará láhkaásahusaid stáhtas 
• Dus lea bargovásáhus almmolaš hálddašeamis 
• Sáhtát geavahit sámegiela bargogiellan njálmmálaččat ja/dahje čálalaččat 
• Don dovddat oastinvuogádagaid 
• Don dovddat arkiivavuogádagaid 

  
Persovnnalaš iešvuođat: 
Don leat dárkil ja struktuvrralaš ja nagodat čuovvut lágaid ja bargovugiid rievttes láhkái maŋŋálaga. Don bures ipmirdat njuolggadusaid bures ja máhtát daid geavahit riekta. Don leat njuovžil ja dus lea dáhttu rievdadit, ja don liikot ovddidit fága Sámedikki dárbbuid mielde. Dus leat buorit ovttasbargogálggat ja gulahalat čielgasit - sihke siskkáldasat ja olgguldasat. Virggis lea ovttasbargu ossodagaid ja sekšuvnnaid rájáid rastá, ja dus šaddá dehálaš rolla bagadallat ja oahpahit doaimmahusas. Don leat iešheanalaš ja iešbirgejeaddji, ja nagodat jođihit iežat bargobeaivvi. Dus leat buorit čađahannávccat – don čađahat áššiid ja don čuovut bargguid gitta lohppii ja váikkuhat dasa ahte Sámedikki bargu doallá alla fágalaš ja ehtalaš dási.
 
Gelbbolašvuođa árvvoštaladettiin deattuhuvvo oahppu, bargoduogáš, persovnnalaš heivvolašvuohta ja bargomiella virgái.Geat eai hálddaš sámegiela, leat geatnegahtton čađahit SÁÁL 1 ja 2 eksámena guovtti jagi sisa maŋŋel virgádeami. Dát vástida jahkebealovttadahkii, maid bargoaddi máksá. Bargoaddi galgá láhčit dili nu ahte ođđa bargi sáhttá čađahit sámegieloahpu ovdalgo guokte jagi leat vássán virgádeami rájes.
 
Ohcanáigemearri 17.12.2025 
 
Mii fállat
Min luhtte beasat bargat miellagiddevaš bargguid Sámedikki máŋggabealat birrasis.
Šattat oassin doaimmas man leat ovdánahttimin, ja gos lea bargomokta ja buorre bargobiras. Mii leat rámis go min guhkesáiggi mihttomearri lea ahte sámegiella lea min váldogiella, ja mii bargat strategiijaiguin olahan dihte dan mihttomeari guhkit áiggi vuollái. Mis leat ollu bargit geat dárbbašit sihke njálmmálaš ja čálalaš sámegielgelbbolašvuođa ovdal go mii olahit mihttomeari.
Sámediggi čuovvu stáhta láhka- ja šiehtadusdoaimma.
 
Min luhtte oaččut• Buriid loatna- ja ealáhatortnegiid Stáhta penšuvdnakássas, gessojuvvo 2% bálkkás Stáhta penšuvdnakássii.
• Buohkain geat ásset guovlluin gulle Finnmárkui ja Davvi-Romsii lea vejolašvuohta oažžut oaniduvvot oahppoloana Stáhta loatnakássas 20 proseanttain jahkái gitta 60 000 ru rádjai, sii ožžot maiddái sierra vearrogessosa.
• Nuvttá mánáidgárdesadji Finnmárkkus ja Davvi-Romssas 
• Máškidis bargoáigi ja eará buorit čálgoortnegat
• Vahkkosaččat sáhttá hárjehallat diimmu bargoáiggis
• Gelbbolašvuođaloktema sámegielas ja kulturipmárdusas

 
Máŋggabealatvuohta Sámedikkis
Mii oaivvildit ahte fátmmasteapmi ja máŋggabealatvuohta lea givrodat. Mii háliidit mielbargiid geain lea iešguđetlágan gelbbolašvuohta, fágakombinašuvnnat, eallinvásáhusat ja perspektiivvat vai barggut čovdojuvvojit vel buorebut. 
Sámediggi ávžžuha evttohasaid, geain lea gelbbolašvuohta, ohcat bargui beroškeahttá agis, sohkabealis, nationála dahje čearddalaš duogážis, doaibmavádjitvuođas dahje CV ráiggis.
Sámediggi lea IA-(SB) bargosadji (Searvadeaddji Bargoeallin) ja deattuha bargodilálašvuođaid heiveheami iešguhtege mielbargái.
Bálká- ja bargoeavttut
Virgi bálkáhuvvo Stáhta regulatiivva mielde virgekodas 1408 Vuosttaškonsuleanta man bálkáceahkki 485 000 ru jagis ja 635 000 r.u jagis, dahje ahje 1434 Ráđđeaddi gaskkal 600 000 ru. jahkái gitta 750 000 ru. jahkái.l. Bálká mearriduvvo ohcci bargohárjáneami ja gelbbolašvuođa vuođul. Virgádeapmi dahkkojuvvo gustovaš lágaid, njuolggadusaid ja šiehtadusaid olis.
Virggis lea 6 mánu geahččalanáigi.
 
Ná ozat virgái min lusa
Orru go virgi miellagiddevaš ja háliidat go ohcat? Jus galggat registrerejuvvot siskkaldas ohccin, de fertet sáddet ohcama DFØ HR bokte. DFØ HR siidduid listtus gávnnat “Karrierer” nammasaš siiddu, gosa buot siskkaldas virgealmmuheamit biddjojuvvet, ja gos don maiddái sáddet ohcama. Mii bivdit du bidjat mielde oahppo- ja bargoduođaštusaid ja ohcanreivve. Mii bivdit du namuhit unnimusat guokte referánssa juogo ohcanreivves dahje CV:s. Jus dus lea oahppu olgoriikkas, de bivdit mii du bidjat mielde dohkkeheami Alit oahpu- ja gelbbolašvuođadirektoráhtas. Don gávnnat eanet dieđuid dan birra dás: Søk godkjenning av høyere utdanning (bachelor, master, ph.d) | HK-dir (hkdir.no). Mii árvvoštallat du ohcama daid dieđuid vuođul maid leat sádden midjiide go ohcanáigemearri lea dievvan. Lea danne dehálaš ahte don čájehat movt du gelbbolašvuohta deavdá gelbbolašvuođagáibádusaid mat leat čilgejuvvon almmuhusas.
 
Ohcciidlistu
Go ohcanáigemearri lea dievvan, de ráhkadit mii almmolaš ohcciidlisttu. Jus it hálit iežat nama oidnot dán listtus, de fertet russet ja čilget dan ohcamušas. Mii váldit oktavuođa duinna jus eat sáhte vuhtiiváldit du sávaldaga čiehkat nama ohcciidlisttus. Ohcciidlisttu beassá geahččat go jearrá.
 
Oktavuohta
Eanet dieđuid virggi birra oaččut go válddát oktavuođa: Ossodathoavddain Tommy Somby tlf. +47 95 81 11 21 tommy.somby@samediggi.no dahje Juogushoavddain Janice Guttorm tlf. +47  95 73 54 21 - janice.guttorm@samediggi.no
Eanet dieđud Sámedikki birra gávnnat min ruovttusiiddus samediggi.no.
 
Min birra
Sámedikki bargit barget dieđuid vuođul ja lea njunuš institušuvdna Sámis. Min bargiin lea alla gelbbolašvuohta iešguđet fágasurggiin ja áŋgiruššet Sámedikki mandáhttii, višuvdnii ja bargguide. Sámedikki bargin don sáhtát earret eará bargat politihkalaš mearrádusaid čuovvulemiiguin, joatkevaš buoridemiiguin ja hálddašan- ja áššemeannudanbargguiguin.
Sámedikki hálddahusa jođiha direktevra, dat lea juhkkojuvvon fágaossodagaide ja juhkosiidda, ja das leat sullii 150 jahkebarggu. Sámedikkis leat gáiddus bargosajit, gos bargit barget ossodagaid ja juhkosiid rastá. Parlameantavisti lea Kárášjogas, ja eará kántursajit leat Vuonnabađas Unjárggas, Guovdageainnus, Olmmáivákkis Gáivuonas, Romssas, Skániin Dielddanuoris, Ájluovttas Hábmeris, Aarbortes ja Snåases. Bargit sáhttet guossin bargat eará kántorsajiin. Dat ábuha dasa ahte bargit oahpásmuvvet Sámi iešguđet guovlluide, ja huksejit oktavuođaid ja bargobirrasa ossodagaid, juhkosiid ja kántorsajiid rastá.
 
Sámedikki višuvdna: Ovttas nannet Sámi
"Ovttas nannet Sámi" lea Sámedikki višuvdna bargiide bargguide. Sámedikki deháleamos bargu lea Sámedikki politihka ja hálddašeami bokte seailluhit sámi giela, kultuvrra ja servodateallima. Sámedikki višuvnnas leat vihtta vuođđoárvvu; sámi vuoigŋa, rabasvuohta, ovttasráđálašvuohta, searvadeapmi, luohtehahttivuohta ja oskkáldasvuohta.
Sámediggi bargá čuovvovaš mihtuiguin olahan dihte min višuvnna:• Mis leat gelbbolaš ja áŋgiris mielbargit
• Min váldogiella lea sámegiella
• Min vuoruheamit ja dagut leat birgejumi vuođul
• Mii leat sámi servodatovddideami njunnošis
• Mii leat bivnnuhis bargosadji

 Stillingsutlysning på norsk

Sametinget er et nasjonalt folkevalgt organ for samene i Norge. Sametinget arbeider gjennom politikk og forvaltning for at samene skal få sikret og utviklet sitt språk, kultur og samfunnsliv. Som medarbeider i Sametinget vil du ha rikelig med muligheter for å bringe Sametinget nærmere vår visjon Sammen styrker vi Sápmi.
 
Førstekonsulent- Rådgiver
 
Om stillingen
Det er åpnet seg en ledig stilling som førstekonsulent/rådgiver i seksjon for økonomistyring i Sametinget. Vi er derfor på utkikk etter en engasjert person som ha lyst å arbeide med offentlig anskaffelser, avtaleforvaltning og økonomiforvaltning for øvrig. Seksjonen er del av Sametingets administrasjonsavdeling. Seksjonen har 6 medarbeidere inkludert leder, og har en kultur som bærer preg av god læringskultur og trygt arbeidsmiljø. Stillingen vil ha hovedansvar for offentlig anskaffelser og avtaleforvaltning. Dette innebærer blant annet å styrke, videreutvikle og effektivisere det interne kontrollsystemet innen ansvarsområdene. Herunder utvikle gode rutiner, rapporterings- og kontrollsystemer. I tillegg vil den som tilsettes også ha ansvar for andre arbeidsoppgaver som seksjonen har.